Teekond põõsast tassi

Kas teate, kust teie ees auravas tassis olev kohv üldse pärineb? Neil lehekülgedel selgitame, millise teekonna kohvioad enne kaupluseriiulile jõudmist läbima peavad. Alustage rännakut siit!

Kohvi kasvatamine

Kohvipuu on Aafrikast pärit taim, millel kasvavad kirsse meenutavad punakad marjad. Alati roheline puu võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Marjade käsitsi noppimise lihtsustamiseks lõigatakse kohvipuud siiski paari-kolme meetri kõrguseks. Kohvipuu õitseb soojal ajal ja talle meeldib niiskus. Ta vajab päikesevalgust, kuid ei talu ka otsest lõõska.

Kohvipuu hakkab marju kandma neljandal aastal ja annab saaki u 20 aasta vältel. Ühest põõsast saab u 4–5 kilo marju, mis omakorda annab 600–700 grammi toorkohvi. Kohvi lõplikku maitset mõjutab suuresti see, milliseid kohviliike ja -sorte selle valmistamisel kasutatakse.

Koorimine

Marjadelt eemaldatakse viljaliha ja kestad kahe eri meetodi abil. Kuivmenetluse puhul kuivatatakse marju päikesepaiste käes paar nädalat ja pärast seda kooritakse mehaaniliselt.

Märgmeetodi puhul eemaldatakse esmalt viljaliha. Seejärel leotatakse ube vees tubli ööpäeva. Pärast seda oad pestakse, kuivatatakse ja kooritakse kest. Märgmenetluse läbinud kohv on pestud kohv ning ka kõige kallim ja parima kvaliteediga.

Kohvi röstimine ja jahvatamine

Kui kohvipartii on vastu võetud, degusteeritakse seda veel kord enne kasutuselevõttu. Pärast seda segatakse erinevad kohvisordid omavahel kohvimargi retsepti alusel. Kohvi röstimine toimub automatiseeritult, mis tagab ühtlase hea kvaliteedi.

Peale hoolika röstimise tuleb kohviubasid ka õigesti jahvatada. Õige jahvatamine tagab, et lõhna- ja maitseained lahustuvad valmistatavasse jooki. Valmis kohvipuru pakitakse õhutihedasse kohvipakki. Pakend kaitseb kohvi hapniku, valguse ja niiskuse eest ning hoiab alles aroomid.

Kohvi kvaliteedi kontrollimine

Kohv on loodustoode, mille maitse varieerub suuresti olenevalt kasvukohast, sordist, liigist ja kliimaoludest. Röstitud kohvi maitseomadused jäävad siiski samaks, olenemata saakide kvaliteedi kõikumisest. See omakorda eeldab kohvi röstijatelt väga häid oskusi ja teadmisi, pikaajalisi kogemusi ja treenitud maitsemeelt.

Meira kohvitehase laboris degusteeritakse ja analüüsitakse iga päev sadu tasse kohvi. Degusteerimise põhjal võetakse vastu sobivad toorkohvi partiid. Segamissuhteid muutes ja varieerides on võimalik valmistada tooteid, millel on alati vajalikud omadused ja mille maitse püsib sama aastast aastasse. Sellisel moel saab tarbija toote, mille maitse vastab ta ootustele.

Kohvi tootmise protsess on röstimisel suuresti automatiseeritud, kuid kõiges masinad siiski inimest asendada ei suuda. Kohvi hindamine nägemis-, kompimis-, lõhna- ja maitsemeele abil moodustab olulise osa kohvi kvaliteedi määramisel ja erinevate segude koostamisel alates ubadest kuni maitsva kohvitassi valmimiseni. Lisaks maitsele hinnatakse kohvi kvaliteedi juures ka röstimisastet, jahvatusastet, kohvi mahukaalu, niiskust ja pakki jääva hapniku kogust (allikas: kahvi.net).